Toitumisteraapia kliinik

Toitumissoovitused – lihtsad sammud tasakaalustatud toitumiseni

Toiduallergia ja toidutalumatus – mis vahe on?

Toidutundlikkus ja -talumatus

Küllaltki tihti esineb nii lastel kui täiskasvanutel probleeme mõne toiduaine talumisega. Sageli on tegemist allergiaga, kuid kirjeldatakse ka allergiast erinevaid sümptomeid. Mõni aeg pärast söömist esineb mitmesuguseid vaevusi, samuti võivad teatud toiduained mõjutada olemasolevaid haigussümptomeid. 

Meie toitumisterapeudid aitavad teil vaevusi tekitavad toiduained välja selgitada ja need menüüs toitaineliselt samaväärsetega asendada. Söömise korraldamisel võite abi vajada eeskätt siis, kui menüüst peab korraga välistama mitmed toiduained. Näiteks kõik piimatooted, muna ja kala või gluteeni sisaldavad teraviljatoidud. 

Keerulisemaks teeb kriitiliste toiduaine välistamise ka see, et neid esineb valmistoitudes varjatult. Peidetud allergeene on ka toitudes, kus neid ei pruugiks leiduda – näiteks maapähklit erinevates maiustustes, soja hamburgeris või piimavalku kaseiini vorstides. 

Pöördu nõuannete saamiseks meie toitumisterapeutide poole.

Mida kujutavad endast toiduallergia ja -talumatus?

Toiduallergia 

Allergiline reaktsioon võib tekkida nii toidu söömisel kui ka muul viisil allergeeniga kokkupuutumisel, näiteks pähkliallergia korral pähklitolmuga kokkupuutel, nisuallergia korral nisu õietolmu sissehingamisel. 

Toiduallergia võib väljenduda nahal: nõgestõbi, ekseem; haarata hingamiselundeid: nohu, hingeldus, astma; mõjutada mao-sooletrakti: kõhulahtisus, kõhuvalud; või südame-veresoonkonda: veresoonte reaktsioonid ja raskel juhul anafülaktiline šokk.  

Ligikaudu 90% toiduallergiatest põhjustavad need kaheksa toiduainet: piim, munad, koorikloomad, kala, maapähklid, puupähklid (näiteks sarapuu- või Kreeka pähklid), nisu ja soja. 

Toiduaine väljajätmine menüüst peaks põhinema allergeenide ehk allergilist reaktsiooni vallandavate toiduainete väljaselgitamisel. Kõigepealt tuleks pöörduda arsti poole, et välistada muud haigused ning diagnoosida toiduallergia. 

Toitumisspetsialist saab aidata välistatud toiduainete asendamisel toitaineliselt samaväärsetega ning menüü toitaineterikkamaks muuta.  

Toidutalumatus ei ole allergia 

Toidutalumatuse korral tekib kehas teistsugune reaktsioon kui allergia puhul. Tekitajad võivad olla sarnased, aga immuunrakud, mis tekitajale reageerivad, ja ka reaktsioonide mehhanismid on erinevad. Sellised allergiast erinevad immuunreaktsioonid toidule on üpris levinud. 

Toidutalumatuse korral esineb ka niisugust talumatuse vormi, mille puhul pole tegemist immuunsüsteemi reaktsiooniga – seda nimetatakse mitteimmunoloogiliseks toidutalumatuseks. Näiteks piimasuhkru- ehk laktoositalumatus tekib seetõttu, et soolestikus ei toodeta piimasuhkrut seedida aitavat ensüümi, tekivad ebamugavad seedevaevused, kõhulahtisus või gaasid. Meie soolestikus toodetakse veel teisigi ensüüme, mis aitavad toitu seedida, ning kui need ei toimi nii nagu tarvis, võib tekkida piimavalgu ja teraviljavalgu gluteeni talumatus, kui ensüümid ei suuda neid piisavalt lagundada.  

Mehhanismid, kuidas keha toidutalumatusele reageerib, on väga keerulised ja talumatuse sümptomid võivad väljenduda paljudel erinevatel viisidel. Näiteks on väikeste laste puhul kirjeldatud piimatalumatuse juhtumeid, mis väljenduvad väga tõsiste soolesümptomitena. 

Kui soolesümptomite põhjuseks on laktoositalumatus, peab kasutama vaid laktoosivabu tooteid. Kui aga probleem on seotud piimavalgu ehk kaseiiniga, tuleb välistada kõik piimatooted. Neil juhtudel soovitame kasutada spetsialisti abi, et teie või teie lapse menüüs saaksid välistatud toiduained asendatud toiteväärtuselt samaväärsetega. Oluline on vältida toitainetepuudust. 

Lisaks piimale võib toidutalumatust esineda ka mitmete teiste toiduainete, sagedamini soja ja riisi, erinevate teraviljade, kala ja linnuliha suhtes. Probleeme põhjustavate toiduainete hulk erineb indiviiditi, kuid enamikel juhtudel on tegemist 1–2 toiduainega. 

Gluteeniga seotud häired

Tsöliaakiahaiguse vallandavad päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist ja odrast valmistatud toidud. Neis teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub haigel peensoole limaskest kuni selle täieliku kaoni. 

Tsöliaakia peamiseks raviks on gluteenivaba dieet, mida peab kogu elu väga rangelt järgima. Tsöliaakia diagnoosimiseks on olemas kindlad testid, mida teevad arstid. 

Gluteen võib aga ka teisi tervishäireid põhjustada, näiteks tekitada seedevaevusi, mis sarnanevad ärritunud soole sündroomile. Sellist seisundit nimetatakse mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuseks, mis paraneb gluteenivaba dieediga, kuigi tegemist pole tsöliaakiaga.  

Spetsiaalse väljaõppe saanud toitumisterapeut aitab teil gluteenitundlikkust tuvastada ning gluteenivaba menüüd nii tsöliaakia kui mittetsöliaakia toidutundlikkuse puhul toitaineterikkaks muuta.

Histamiinitalumatus 

Toidutalumatusel on veel mitmeid tahke. Muuhulgas võivad reaktsioone tekitada ka sellised bakterite toimel toiduvalkudest tekkivad ühendid, nagu näiteks histamiin ja türamiin. 

Ka sedasorti talumatuse korral seostavad inimesed sageli oma sümptomeid, näiteks peavalu, teatud toiduainete söömisega. 

Testid toidutalumatuse määramiseks 

Pole olemas ühtegi laboratoorset testi, mis toidutalumatust sajaprotsendilise usaldusväärsusega diagnoosiks, ja ka sümptomite põhjal võib selle väljaselgitamine keeruline olla. 

Toidutalumatuse testid on vaid abivahendid vaevusi põhjustavate toiduainete tuvastamisel. Rõhutada tuleb, et erinevad testid määravad erinevaid reaktsioone toidule ning võivad seetõttu ka erinevaid tulemusi anda. Seepärast soovitame lasta tulemusi interpreteerida vastava väljaõppe saanud toitumisterapeudil.  

Toidutalumatusest annab märku see, kui konkreetse toiduaine menüüst eemaldamisel häirivad sümptomid kaovad. Täiendavat kinnitust annab sümptomite taastumine, kui toiduaine taas menüüsse lülitada.  

Kõige kindlam on nõu küsida toitumisterapeudilt, kes aitab teil valida testi või soovitab katsetada eliminatsioonidieeti, toetudes oma kogemustele toidutalumatusest. 

Järgmistest testidest kaks esimest on tehtavad Eestis: 

  • Cytotoxic toidutalumatuse test näitab vere valgeliblede reaktsiooni toiduainetele.  
  • Cytolisa test määrab IgG antikehi vastuseks testitavatele toiduainetele. 
  • Opioidsete peptiidide test määrab uriinist piimavalgu kaseiini ja teraviljavalgu gluteeni mittetäielikul lagunemisel tekkinud opioidse toimega peptiide ehk soolestikus lõpuni lagundamata jäänud valguosakesi. Seda testi teostatakse näiteks Norras ja Taanis. 
  • Histamiinitalumatuse tuvastamiseks on olemas spetsiifilised analüüsid. Kui kahtlustate endal histamiinitalumatust, pöörduge vastava väljaõppe saanud toitumisterapeudi poole. 

Tõenduspõhist infot teema kohta saab lugeda järgmistelt kodulehtedelt: 

Registreeri vastuvõtule