Lapse toitumine – tervislike harjumuste alus kogu eluks

Imiku toitmine

Esimesed 6 kuud vaid rinnapiim 
Rinnapiim sisaldab lapsele ideaalses vahekorras ja kergesti omastataval viisil kõiki vajalikke toitaineid. See toetab sensoorset ja kognitiivset arengut, vähendab riski haigestuda lapseea haigustesse ning aitab neist kiiremini paraneda. Rinnapiim soodustab aju ja kesknärvisüsteemi arengut ning aitab vähendada ka hilisemat ülekaalulisuse riski.

Rinnapiimale lisaks soovitatakse anda vaid D‑vitamiini alates 1.–2. elunädalast (10 μg ehk 400 IU päevas).

Oluline on teada, et kõik emad ei saa imetada. Lapse heaolu ei sõltu ainult rinnapiimast, vaid eelkõige turvalisest hoolitsusest, lähedusest ja järjepidevast toitmisest. Kui imetamine ei õnnestu, vali lapseeale sobiv piimasegu, järgi valmistamisjuhiseid ning hoia toitmiskorrad rahulikud ja kontaktipõhised. Vajadusel aitab sobiva segu valikul perearst või toitumisspetsialist.

Lisatoitu on soovitatav hakata lapsele pakkuma alates 6. elukuust
Spetsiaalse laste toitumise lisakoolituse saanud toitumisnõustaja aitab sul välja selgitada, millised toidud on sinu lapsele eakohased ja sobivad, ning annab juhised nende valmistamiseks ja pakkumiseks lapse arengut toetaval moel. Nõustamise käigus vaadatakse üle lapse senine toitumine, hinnatakse selle toitainelist vastavust ealistele soovitustele ning soovi korral saad kaasa ka näidismenüü ja retseptid, mis teevad alustamise lihtsamaks.

Väikelapse ja eelkooliealise lapse toitumine

Nii nagu täiskasvanul, peaks ka lapse menüü juba väikelapseeast alates sisaldama kõiki toiduainegruppe: köögivilju, puuvilju ja marju, pähkleid, seemneid, täisteravilja, kala ja teisi mereande, taimseid õlisid, madala rasvasisaldusega piimatooteid ja liha.

Sarnaselt täiskasvanule võiksid lapsed süüa päevas 3 põhitoidukorda ja 2 – 3 vahepala. Lapsele võib pakkuda ka rohkem vahepalasid.

Joogiks on lapsele vesi või naturaalne mahl segatuna veega, vedelikku vajavad 4-6-aastased lapsed 75-100 ml kehakaalu kg kohta.

SOOVITUSED LAPSELE TOIDU PAKKUMISEKS:

• Paku erinevaid valikuid värsket puu- ja köögivilja. 
• Köögiviljade toiduks valmistamisel eelista aurutamist, keetmist, hautamist või vokkimist.
• Paku lihtsat toitu, mis pole liiga vürtsikas, soolane ega magus.
• Anna lapsele harva ja väikeses koguses magustoite ja komme (kontrolli lisatava suhkru kogust). 
• Piira soola tarbimist.
• Paku erineva tekstuuri ja maitsega toite.
• Julgusta last ise sööma, kuid ära sunni teda.
• Harjuta last koos perega sööma ja sööma sama toitu, mida sööb ülejäänud pere.
• Vajadusel kasuta lapse sööma julgustamisel mängulisi elemente. 
• Arvesta sellega, et toit ei tohiks olla autasu, süütunde tekitaja, karistus ega ka lohutus.

Toiduportsjonite suurus peab vastama lapse vajadustele. Tähtis on tasakaalustatud toitumine, millest saab piisavates kogustes valku, toidurasvu ja süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid, fütotoitaineid ja antioksüdante. 

Kooliealise lapse toitumine

Nii ajutegevuseks kui kehaliseks aktiivsuseks vajab laps piisavalt energiat. Energiavajadus sõltub nii lapse soost kui kehalisest koormusest.

SOOVITUSED LAPSELE SÖÖGI PAKKUMISEKS:

• Lähtu lapse energiavajadusest.
• Laps peab päeva jooksul saama 3 põhitoidukorda ja 2-3 vahepala.
• Jälgi, et laps sööks regulaarselt hommikusööki – teraviljatoitu (müsli, puder), võileiba või vedelat toitu (nt smuuti), millele lisa midagi valgurikast nagu muna või juustu või kui peamiseks hommikusöögiks valid omleti vm munaroa, siis lisa juurde köögivilju ja viilu leiba.
• Vahepalad on samuti olulised. Näiteks vajab 9-aastane tüdruk sama palju energiat kui ema, aga kuna tema magu on poole väiksem, peab ta sööma sagedamini. Vahepalad on põhitoidukordadest väiksemad ja peaksid olema lapsele kergesti kättesaadavad.
• Kindlusta toidu olemasolu kodus selleks ajaks, kui laps koolist jõuab. Samuti uuri, kas ta ikka sööb koolis. 
• Parim jook lapsele on vesi, mitte karastusjoogid või energiajoogid.
• Jälgi, et laps saaks võimalikult puhtast toorainest valmistatud toitu.

Lapse menüüsse peaksid kuuluma

• Köögiviljad, sh roheline lehtköögivili.
• Puuviljad või marjad – kasulik on süüa erinevat värvi vilju, sest nii saab laps võimalikult laias valikus vitamiine ja fütotoitaineid.
• Pähklid ja seemned – need on head mineraalainete ning asendamatute rasvhapete allikad.
• Täisteraviljad – head veresuhkru stabiliseerijad, sisaldavad valku, B-grupi vitamiine ja E-vitamiini.
• Kaunviljad – kiudaineterikkad valguallikad, samuti head veresuhkru stabiliseerijad.
• Kala vm mereannid, kvaliteetne liha (eelistatult linnuliha) ja naturaalsed piimatooted (eelista hapendatud tooteid). Kala ja mereannid on head valgu- ja oomega-3 rasvhapete allikad.

Toiduained, millega ei ole soovitatav liialdada

• Keedusool 
• Suhkur ja maiustused
• Rafineeritud teravili
• Töödeldud lihatooted
• Sünteetilised toiduvärvid ja kunstsuhkrud (suhkruasendajad sahhariin, tsüklamaat, atsesulfaam K, aspartaam jt).