Eaka toitumine – tervise ja elujõu toetamine vanemas eas
Mille poolest erineb eakate toitumine keskealiste omast? Keda me loeme eakaks? Eluaastate poolest peetakse juba 65-aastast inimest eakaks, aga olles täiesti terve ning tegutsedes nagu keskealine, ei vaja ta mingeid erisoovitusi toitumise kohta. Samas võib aga näiteks 60-aastasel olla mitmeid haigusi, mis on iseloomulikud eakatele, ning nende toitumises võivad esineda ka paljud eakatele iseloomulikud probleemid.
Uuringud kinnitavad, et parem tervis keskeas toob kaasa parema tervise ja suurema heaolu ka vanas eas. Seetõttu oleks tark alustada tervislike eluviisidega, sh tervisliku toitumisega juba noorelt. Kui ollakse vana ja tervis on käest läinud, saab eluviisides muutusi tehes ka siis tulemusi saavutada, aga lihtsam on nautida head tervist kogu elu.
Sagedasemad toitainelised probleemid eakatel
Uuringud näitavad, et eakate toiduvalik sisaldab sageli liigselt loomset toidurasva, mitmeid olulisi vitamiine ja mineraalaineid on ebapiisavalt. Tervisliku vananemise eelduseks on aga menüü adekvaatne toitainetesisaldus. Näiteks parandavad oomega-3 rasvhapped kognitiivset võimekust ning D- ja K-vitamiin on seotud luude parema tervisega.
Toitumine, mida soovitatakse eakale
Enamike krooniliste haiguste korral soovitatakse toiduvalikut, kus on rikkalikult köögi-, kaun- ja puuvilju, marju, pähkleid ja seemneid. Ning ka täisteraviljatooteid, kala ja mereande, taimseid õlisid ja madala rasvasisaldusega piimatooteid. Lihatoodetest tuleks eelistada vähemrasvast liha ja linnuliha, nn punast liha ehk veise- ja sealiha aga tarbida harva, mitte rohkem kui paar korda nädalas.
Väga oluline on arvestada ka toidu glükeemilist koormust ehk mõju veresuhkru tasemele. See ei tähenda suhkru ja muu magusa täielikku menüüst eemaldamist, vaid sellega liialdamise vältimist. Eriti oluline on see ülekaalulistele ja neile, kellel on pärilik suhkruhaiguse risk või kellel see haigus on juba vallandunud. Lisatud suhkrutega jookide, nagu ka suhkrurikaste toitude tarbimist tuleb piirata.
Oluline on jälgida ka soola tarbimist, eriti kõrgvererõhktõve korral. Arvestada tuleb sellega, et suure hulga tarbitavast soolast annavad valmistoidud – valida tuleks vähemsoolaseid valmistooteid, kodusel toiduvalmistamisel aga piirata soola lisamist.
Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et oluline on toiduvalik tervikuna, mitte üksikute toiduainete ületähtsustamine või toidulisanditele lootmine. Teatud juhtudel, kui toiduvalik on väga toitainetevaene, võib tõesti osutuda vajalikuks seda näiteks multivitamiini- ja mineraalainelisandite või kalaõlikapslitega rikastada. Kui aga eakal on diagnoositud haigusi ja ta tarbib ravimeid, peab toidulisandite osas alati toitumisspetsialisti või arstiga konsulteerima.